Projektid kirikus
Arengud ja muutused tänapäeva ühiskonnas mõjutavad kirikut ja kogudusi. Kiriku liikmeskond vananeb ja väheneb järjepidevalt. Inimesed ei tunne enam kiriku ega selle tegemiste vastu huvi. Nagu on ilmnenud viimastest uuringutest, tunnistab Eesti elanikest kristlust kui usku vähem kui 50%. See on Eesti kristlikule kirikule kindel märk, et on vaja end reformida ning muutustele ühiskonnas ühel või teisel viisil reageerida. Kiriku liikmeskonna vähenemine ei ole probleemiks mitte üksnes Eestis, vaid ka teistes riikides nagu näiteks Soome ja Rootsi, kui piirduda vaid lähinaabrite nimetamisega.
Kristlik kirik on olemuselt konservatiivne, oma väljakujunenud väärtushinnangutega, traditsioonidega ja tegevusvormidega, mis ei ole sõltunud ühiskonna muutustest. Kuidas aga siiski reageerida ümbritsevatele muutustele nii, et säiliks kiriku eesmärk? Kas uute tegevusmeetodite kasutamine on igale organisatsioonile või süsteemile tema loomuliku arengu seisukohalt möödapääsmatult vajalik?
Siinkohal peab vaatama sügavalt endasse: mille jaoks on kirik seatud? On see vaid jumalasõna kuulutamine, mida valdav osa kristlasi tähtsaks peab? Traditsiooniliselt on jumalasõna kuulutamine vaid üks paljudest kristliku kiriku eesmärkidest. Oluline, kuigi alati mitte otsene kuulutustegevus, on iga ristiinimene kohustus aidata oma ligimest, täites nõnda Kristuse armastuskäsku.
Meie kaasaja muutunud ühiskonnas võib kirik ellu jääda siis, kui ta suudab olla ühiskonnale täieõiguslik ja täisväärtuslik partner. Selline partnerlus muudab ühiskonna arusaamu kirikust kui institutsioonist. Samuti saab ühiskonnale avatud tasandil selgitada omi kindlakskujunenud väärtusi ning aidata inimestel leida tee taas kiriku juurde. Seega on kõik uus ühtlasi vana.
Oma ideede teostamise ja partnerluse elluviimise üheks võimalikuks viisiks on projektitöö.
See on protsess, mis koosneb projekti ideest, selle planeerimisest ja rahastamisallikate identifitseerimisest; projekti kirjutamisest ja seejärel rahastatud projekti juhtimisest ning elluviimisest nii, et projektis kirjeldatud probleem saaks lahendatud.
Projektitööst on Eestis saanud väga oluline väljund paljudele ning väga erinevatele eluvaldkondade arengut toetavatele ja edendavatele tegevustele. Projektide koostamise ja esitamise võimalused on võrdlemisi mitmekesised ning projektitöö kuulub eri organisatsioonide igapäevase elu juurde. Nii on vägagi asjakohane, et ka kirik ja kogudused kasutavad projektimeetodit kui üht võimalust oma igapäevase tegevuse korraldamisel. Kes veel kui mitte kogudus peaks hoidma Jumala koda korras ja avatud?
Projektid võimaldavad kirikul (kogudusel) kohandada oma tegevust muutunud oludega, unustamata siinjuures nii oma missiooni ühiskonnas kui ka oma piibellikke ülesandeid. Projektimeetodit kasutades muutub kirik paindlikumaks ning reageerib kiiremini muutustele ja ühiskonna vajadustele. Õigesti kavandatud ja elluviidud projektid aitavad kirikul leida aktuaalsetele küsimustele kiireid ja tõhusaid lahendusi, et toetada oma visiooni elluviimist.
Mida kujutab endast projekt, kuidas kogudused saavad projektitööd kasutada oma tegevustes?
Projekt on see, mille järgi saab midagi teha. Projekti idee on panna inimene mõtlema, enne kui ta midagi teeb, et siis kui ta seda teeb, ei oleks kõik sassis.
Projekti põhiolemus ja -ülesanne ei ole mitte leida raha, vaid sõnastada probleem ja pakkuda sellele lahendus. Lahenduseni jõudmiseks läheb vaja ressursse – raha on vaid üks väike osa ressurssidest.
Oma olemuselt on projekt:
– konkreetsest probleemist lähtuv
– suunatud konkreetsele eesmärgile
– kindla alguse ja lõpu kuupäevaga
– ressursse tarbiv
– midagi erilist
Nagu näha, ei ole projektitöö midagi uut ega erilist. See on lihtsalt kindel abistav süsteem elu edasiviimiseks ja kujundamiseks.
Projekti õnnestumine või mitteõnnestumine määratakse juba selle algfaasis ehk projekti kavandamisel, kui vastatakse küsimusele: mis on projekti eesmärk, mida tahame saavutada?
Projektimeeskonnal on oluline mõista, et eduka projektitaotluse kirjutamisele eelneb pikk ja põhjalik planeerimisfaas, kus mängitakse läbi kavandatava projekti erinevad ja mitmetahulised süsteemid ning lahendused.
Kirjalik projektiplaan koosneb viiest omavahel seotud osast, millele lisanduvad võimaliku ressursiandja nõudmised:
Projekti planeerimisel võetakse lähtekohaks probleem või arenguvajadus, mis on takistuseks (kiriku) üldise visiooni elluviimisel. Probleem on mõiste või näide, mis väljendab kriitilist olukorda, olukordi või sotsiaalset vajadust, mis mõjutab inimesi või asju teatud situatsioonis, teatud ajal. Mis on see, mis sulle su koguduse juures kõige rohkem muret teeb? Mis on koguduse liikmete jaoks probleemiks? Või selle kihelkonna probleemiks, kus kogudus tegutseb?
Projekti eesmärk leitakse probleemi (arenguvajaduse) sõnastamisel probleemi oodatava lahenduse või arengu tulemusena. Seega: eesmärk on probleemiga seotud. Kui projekti eesmärk on saavutatud, peavad sellest osa inimesi (kirik) kasu saama.
Eesmärk peab sobima kiriku/koguduse konteksti, milleks on Jumala tahe, koguduse/kiriku kui organisatsiooni otstarve, missioon, visioon, strateegiad ja sihtmärgid. Eesmärk peab olema läbi mõeldud ja palvetatud, saavutatav, asjakohane, üleskirjutatav, arusaadav, ajaliselt määratletud, spetsiifiline, piiratud (kõike ei saa korraga), mõõdetav. Siinkohal tuleb leppida sellega, et ühe, näiteks pool aastat kestva projektiga, ei ole võimalik leevendada kõiki maailma hädasid.
Projekti edasisel planeerimisel eesmärk täpsustub ning see sõnastatakse peaeesmärgiks (üldisem, kaugem, globaalsem) ja alaeesmärkideks (spetsiifilisem, teatud aja jooksul teostatav, aitab jõuda peaeesmärgini).
Eesmärgid viivad meid meetodite (tegevuste) juurde. Meetod on viis, kuidas saavutada eesmärgis püstitatud lõpptulemus. Meetodi põhikomponent on plaan – ajalises järjekorras antud tegevuste loend, mis tuleb eesmärgi saavutamiseks sooritada. Eesmärkide saavutamise huvides sõnastatakse konkreetsed tulemused ning nende tulemuste saavutamiseks planeeritakse hulk tegevusi (sest midagi peab ju tegema ka!), mis otseselt aitavad jõuda projekti eesmärgini.
Kuidas me saame aru, et on aset leidnud mingi muutus? Kuidas mõistame, et see, mida me teeme, on ka tulemuslik?
Hindamine on see projekti osa, mis algab koos projekti planeerimisega ja toimub pidevalt kogu protsessi vältel. Hindamise eesmärk on analüüsida tulemusi ja tulemuste saavutamise viise ning anda soovitusi, mida saaks tulevikus paremini teha. Ei ole keeruline olla hõivatud ning muudkui midagi teha-teha-teha… Keeruline on olla efektiivne, see tähendab: saavutada vähemalt oodatud tulemused. Tulemuste hindamine ei ole projekti hävitamine ega asja kritiseerimine. Hindamist võib nimetada ka projekti süsteemseks ülevaatamiseks. Selline ülevaatamine aitab kaasa ka organisatsiooni efektiivsele tegutsemisele. Hindamine peab olema projekti eluline ja sisseehitatud osa. Hinnangust lähtudes saadakse tagasiside, millega korrigeeritakse strateegiaid, eesmärke, meetodeid ja tegevusi. Ei tohiks unustada, et ka hindamine tarvitab ressursse.
Nagu eespool kirja pandud: ressursid pole mitte üksnes raha, vaid ka inimesed ja igasugused muud vahendid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Siinkohal saame küsida: kui palju nii rahaliselt kui ka mitte-rahaliselt muutuste saavutamine, eesmärgile jõudmine) Ka koguduse töötegija aeg maksab, samuti koguduse ruumide, masinate ja muude ressursside kasutamine.
Kirikus läbiviidavate projektide puhul on eriline koht inimesel – inimene on nii projekti põhjus kui ka täideviija.
Samuti võib öelda, et kirikus läbiviidavate projektide ainuke eeldus on inimesed. Seetõttu on igal kirikul/kogudusel võimalik kavandada ja teostada lühema- või pikemaajalisi, lihtsamaid või keerukamaid projekte, et toetada oma visiooni elluviimist.
Sageli on kõlanud väide, et kui mainida projekti elluviijana kirikut/kogudust pööratakse taotlejale selg ja ta ei saa rahastust. Sellisel juhul on tegemist pigem sõnastamise küsimusega kui vastuseisuga institutsioonile.
Kirikul/kogudusel on projektimeetodi kasutamiseks oma eelised:
Kirikul on projekti läbiviimisest kasu lisaks probleemi lahendamisele
Autorid: Ester Liinak & Tarmo Oidekivi
Avaldatud artiklikogumikus „Abiks kiriku kaastöölistele“ (EELK Misjonikeskus, 2006)
Siinkohal peab vaatama sügavalt endasse: mille jaoks on kirik seatud? On see vaid jumalasõna kuulutamine, mida valdav osa kristlasi tähtsaks peab? Traditsiooniliselt on jumalasõna kuulutamine vaid üks paljudest kristliku kiriku eesmärkidest. Oluline, kuigi alati mitte otsene kuulutustegevus, on iga ristiinimene kohustus aidata oma ligimest, täites nõnda Kristuse armastuskäsku.
Meie kaasaja muutunud ühiskonnas võib kirik ellu jääda siis, kui ta suudab olla ühiskonnale täieõiguslik ja täisväärtuslik partner. Selline partnerlus muudab ühiskonna arusaamu kirikust kui institutsioonist. Samuti saab ühiskonnale avatud tasandil selgitada omi kindlakskujunenud väärtusi ning aidata inimestel leida tee taas kiriku juurde. Seega on kõik uus ühtlasi vana.
Oma ideede teostamise ja partnerluse elluviimise üheks võimalikuks viisiks on projektitöö.
See on protsess, mis koosneb projekti ideest, selle planeerimisest ja rahastamisallikate identifitseerimisest; projekti kirjutamisest ja seejärel rahastatud projekti juhtimisest ning elluviimisest nii, et projektis kirjeldatud probleem saaks lahendatud.
Projektitööst on Eestis saanud väga oluline väljund paljudele ning väga erinevatele eluvaldkondade arengut toetavatele ja edendavatele tegevustele. Projektide koostamise ja esitamise võimalused on võrdlemisi mitmekesised ning projektitöö kuulub eri organisatsioonide igapäevase elu juurde. Nii on vägagi asjakohane, et ka kirik ja kogudused kasutavad projektimeetodit kui üht võimalust oma igapäevase tegevuse korraldamisel. Kes veel kui mitte kogudus peaks hoidma Jumala koda korras ja avatud?
Projektid võimaldavad kirikul (kogudusel) kohandada oma tegevust muutunud oludega, unustamata siinjuures nii oma missiooni ühiskonnas kui ka oma piibellikke ülesandeid. Projektimeetodit kasutades muutub kirik paindlikumaks ning reageerib kiiremini muutustele ja ühiskonna vajadustele. Õigesti kavandatud ja elluviidud projektid aitavad kirikul leida aktuaalsetele küsimustele kiireid ja tõhusaid lahendusi, et toetada oma visiooni elluviimist.
Mida kujutab endast projekt, kuidas kogudused saavad projektitööd kasutada oma tegevustes?
Projekt on see, mille järgi saab midagi teha. Projekti idee on panna inimene mõtlema, enne kui ta midagi teeb, et siis kui ta seda teeb, ei oleks kõik sassis.
Projekti põhiolemus ja -ülesanne ei ole mitte leida raha, vaid sõnastada probleem ja pakkuda sellele lahendus. Lahenduseni jõudmiseks läheb vaja ressursse – raha on vaid üks väike osa ressurssidest.
Oma olemuselt on projekt:
– konkreetsest probleemist lähtuv
– suunatud konkreetsele eesmärgile
– kindla alguse ja lõpu kuupäevaga
– ressursse tarbiv
– midagi erilist
Nagu näha, ei ole projektitöö midagi uut ega erilist. See on lihtsalt kindel abistav süsteem elu edasiviimiseks ja kujundamiseks.
Projekti õnnestumine või mitteõnnestumine määratakse juba selle algfaasis ehk projekti kavandamisel, kui vastatakse küsimusele: mis on projekti eesmärk, mida tahame saavutada?
Projektimeeskonnal on oluline mõista, et eduka projektitaotluse kirjutamisele eelneb pikk ja põhjalik planeerimisfaas, kus mängitakse läbi kavandatava projekti erinevad ja mitmetahulised süsteemid ning lahendused.
Kirjalik projektiplaan koosneb viiest omavahel seotud osast, millele lisanduvad võimaliku ressursiandja nõudmised:
Projekti planeerimisel võetakse lähtekohaks probleem või arenguvajadus, mis on takistuseks (kiriku) üldise visiooni elluviimisel. Probleem on mõiste või näide, mis väljendab kriitilist olukorda, olukordi või sotsiaalset vajadust, mis mõjutab inimesi või asju teatud situatsioonis, teatud ajal. Mis on see, mis sulle su koguduse juures kõige rohkem muret teeb? Mis on koguduse liikmete jaoks probleemiks? Või selle kihelkonna probleemiks, kus kogudus tegutseb?
Projekti eesmärk leitakse probleemi (arenguvajaduse) sõnastamisel probleemi oodatava lahenduse või arengu tulemusena. Seega: eesmärk on probleemiga seotud. Kui projekti eesmärk on saavutatud, peavad sellest osa inimesi (kirik) kasu saama.
Eesmärk peab sobima kiriku/koguduse konteksti, milleks on Jumala tahe, koguduse/kiriku kui organisatsiooni otstarve, missioon, visioon, strateegiad ja sihtmärgid. Eesmärk peab olema läbi mõeldud ja palvetatud, saavutatav, asjakohane, üleskirjutatav, arusaadav, ajaliselt määratletud, spetsiifiline, piiratud (kõike ei saa korraga), mõõdetav. Siinkohal tuleb leppida sellega, et ühe, näiteks pool aastat kestva projektiga, ei ole võimalik leevendada kõiki maailma hädasid.
Projekti edasisel planeerimisel eesmärk täpsustub ning see sõnastatakse peaeesmärgiks (üldisem, kaugem, globaalsem) ja alaeesmärkideks (spetsiifilisem, teatud aja jooksul teostatav, aitab jõuda peaeesmärgini).
Eesmärgid viivad meid meetodite (tegevuste) juurde. Meetod on viis, kuidas saavutada eesmärgis püstitatud lõpptulemus. Meetodi põhikomponent on plaan – ajalises järjekorras antud tegevuste loend, mis tuleb eesmärgi saavutamiseks sooritada. Eesmärkide saavutamise huvides sõnastatakse konkreetsed tulemused ning nende tulemuste saavutamiseks planeeritakse hulk tegevusi (sest midagi peab ju tegema ka!), mis otseselt aitavad jõuda projekti eesmärgini.
Kuidas me saame aru, et on aset leidnud mingi muutus? Kuidas mõistame, et see, mida me teeme, on ka tulemuslik?
Hindamine on see projekti osa, mis algab koos projekti planeerimisega ja toimub pidevalt kogu protsessi vältel. Hindamise eesmärk on analüüsida tulemusi ja tulemuste saavutamise viise ning anda soovitusi, mida saaks tulevikus paremini teha. Ei ole keeruline olla hõivatud ning muudkui midagi teha-teha-teha… Keeruline on olla efektiivne, see tähendab: saavutada vähemalt oodatud tulemused. Tulemuste hindamine ei ole projekti hävitamine ega asja kritiseerimine. Hindamist võib nimetada ka projekti süsteemseks ülevaatamiseks. Selline ülevaatamine aitab kaasa ka organisatsiooni efektiivsele tegutsemisele. Hindamine peab olema projekti eluline ja sisseehitatud osa. Hinnangust lähtudes saadakse tagasiside, millega korrigeeritakse strateegiaid, eesmärke, meetodeid ja tegevusi. Ei tohiks unustada, et ka hindamine tarvitab ressursse.
Nagu eespool kirja pandud: ressursid pole mitte üksnes raha, vaid ka inimesed ja igasugused muud vahendid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Siinkohal saame küsida: kui palju nii rahaliselt kui ka mitte-rahaliselt muutuste saavutamine, eesmärgile jõudmine) Ka koguduse töötegija aeg maksab, samuti koguduse ruumide, masinate ja muude ressursside kasutamine.
Kirikus läbiviidavate projektide puhul on eriline koht inimesel – inimene on nii projekti põhjus kui ka täideviija.
Samuti võib öelda, et kirikus läbiviidavate projektide ainuke eeldus on inimesed. Seetõttu on igal kirikul/kogudusel võimalik kavandada ja teostada lühema- või pikemaajalisi, lihtsamaid või keerukamaid projekte, et toetada oma visiooni elluviimist.
Sageli on kõlanud väide, et kui mainida projekti elluviijana kirikut/kogudust pööratakse taotlejale selg ja ta ei saa rahastust. Sellisel juhul on tegemist pigem sõnastamise küsimusega kui vastuseisuga institutsioonile.
Kirikul/kogudusel on projektimeetodi kasutamiseks oma eelised:
- Projekt koondab ja seob erinevaid tegevusi, mis ei pruugi eraldi võttes olla keskendunud ühe kindla eesmärgi saavutamisele.
- Inimesed on parema meelega nõus kaasa lööma ajaliselt piiritletud ja konkreetsete ülesannetega projektis, kui võtma pikaajalist vastutust mõne kindla valdkonna korraldamisel kirikus.
- Tegevused on suunatud konkreetsele tulemusele, mida saab hinnata kokkulepitud näitajate alusel ja mis annavad teadmise, et visioon on saavutatav.
- Projekti eesmärkide saavutamine motiveerib pingutama järgmiste eesmärkide nimel.
- Projektipõhine lähenemine on tõhusaks võimaluseks kirikute-vahelises koostöös.
Kirikul on projekti läbiviimisest kasu lisaks probleemi lahendamisele
- Projektis osalemine aktiviseerib kiriku liikmeid, sest võimetekohaseid ülesandeid jätkub paljudele.
- Projekti tegevusse on hea võimalus kaasata kohalikke elanikke, kes ei ole kiriku liikmed.
- Projekti teostamisel saab tihendada koostööd kohaliku omavalitsusega (ka kaasfinantseerimine) ning teiste institutsioonidega.
- Avarduvad kristlike eesmärkide ja väärtuste kuulutamise võimalused konkreetsete tegevuste kaudu.
Autorid: Ester Liinak & Tarmo Oidekivi
Avaldatud artiklikogumikus „Abiks kiriku kaastöölistele“ (EELK Misjonikeskus, 2006)