Tööharjutus
Pikaajaliste töötutega tegelemise aluseks on raamprogramm Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013, mille eesmärgiks on kasvatada tööhõivet läbi aktiivsete tööturumeetmete, parandades seejuures tööturuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi tegevuste sihtrühmana nimetatud töötute ja tööotsijate all on mõeldud töötukassas töötuna või tööotsijana arvel olevaid isikuid. Koondamisteate saanud töötajate sihtrühm hõlmab ka teenistujaid.
Programmi mõistes on riskirühmad:
1) puudega või pikaajalise tervisehäirega töötud ja töötajad, kelle puue või tervisehäire takistab töölesaamist või töötamist;
2) 16-24-aastased ja vanemaealised (55-vanaduspensioniiga) töötud, kelle töölesaamine on takistatud vanusest tulenevatel põhjustel;
3) hoolduskohustusega töötud, kes ei ole töötanud või kelle töölesaamine on takistatud hoolduskohustuse tõttu;
4) pikaajalised töötud, kes ei ole töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega järjest vähemalt 12 kuud. 16-24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega järjest vähemalt 6 kuud;
5) töötu, kes ei valda eesti keelt ja kelle töölesaamine on seetõttu raskendatud;
6) vanglast vabanenud töötud, kes ei ole pärast vanglast vabanemist töötanud.
Tööharjutust (kestusega üldjuhul kuni 4 kuud) korraldatakse töötutele, kelle töölesaamine eeldab tööharjumuse ja tööoskuste omandamist või taastamist. Tööharjutuse tegevused ja kestus sõltuvad konkreetse sihtrühma, kellele tööharjutust korraldatakse, töölesaamise takistustest ja abivajaduse ulatusest.
Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks ning tema sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Tööharjutus on suunatud eelkõige töötu kollektiivis töötamise, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamisele. Tööharjutusel osalejatelt tuleb nõuda kokkulepitud aegadest ja tegevustest kinnipidamist ja leida neile tegevusi, mis hoiaks neid aktiivsena ja motiveerituna.
Tööharjutuse teenusel osalemine peab kaasa aitama töötu valmisolekule suunduda teistesse aktiivsetesse meetmetesse või asuda tööle.
Programmi mõistes on riskirühmad:
1) puudega või pikaajalise tervisehäirega töötud ja töötajad, kelle puue või tervisehäire takistab töölesaamist või töötamist;
2) 16-24-aastased ja vanemaealised (55-vanaduspensioniiga) töötud, kelle töölesaamine on takistatud vanusest tulenevatel põhjustel;
3) hoolduskohustusega töötud, kes ei ole töötanud või kelle töölesaamine on takistatud hoolduskohustuse tõttu;
4) pikaajalised töötud, kes ei ole töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega järjest vähemalt 12 kuud. 16-24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega järjest vähemalt 6 kuud;
5) töötu, kes ei valda eesti keelt ja kelle töölesaamine on seetõttu raskendatud;
6) vanglast vabanenud töötud, kes ei ole pärast vanglast vabanemist töötanud.
Tööharjutust (kestusega üldjuhul kuni 4 kuud) korraldatakse töötutele, kelle töölesaamine eeldab tööharjumuse ja tööoskuste omandamist või taastamist. Tööharjutuse tegevused ja kestus sõltuvad konkreetse sihtrühma, kellele tööharjutust korraldatakse, töölesaamise takistustest ja abivajaduse ulatusest.
Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks ning tema sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Tööharjutus on suunatud eelkõige töötu kollektiivis töötamise, tööalase vastutuse ning tööks vajaliku kohusetunde ja täpsuse kujundamisele. Tööharjutusel osalejatelt tuleb nõuda kokkulepitud aegadest ja tegevustest kinnipidamist ja leida neile tegevusi, mis hoiaks neid aktiivsena ja motiveerituna.
Tööharjutuse teenusel osalemine peab kaasa aitama töötu valmisolekule suunduda teistesse aktiivsetesse meetmetesse või asuda tööle.